Laialilaotunud lahingukeeris, piiritusuur kägistav Madukeha
Metsikus hirmus vaatan tõtt Ta silmades, pimestavat tundmatusehelki on näha
Ta sisisev saatuseirvitus mind ähvardab: "Tulise hingusega Maailma tuhaks muudan"
Austus, äng ja viha mul südames, Draakonmaoga surmavõitluses
Kirjeldamatu madupühamu läbin, seal puudub inimlikkuski vähim
Vaid salapära ihalus kui ohtliku ilu surma suudlus
Oleme kui orjad, ärkanud vangiorgu, pimedasse metsa, põrgukeeristes eksinud
Kuid iidsete Sõdalaste hinged meil sees, Verepuna-Maauss meid toidab
Meeletus vihas, raevus kasvame, pähemäärijatele näkku sülitame
Ebausus edasi roomame, sest madutarkusest me tuleme