Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn
Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk
Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen
Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules
Veel rahu toob kuuskede kohin ja kurvaks teeb kaskede lein
Veel haljendab koplites rohi ja väriseb maarjahein
Veel järvedel ehapunas partide igatsev hüüd
Ning päikese kustuvas kumas endal kui tunneksin süüd
Minu Eestimaa püsib minus ta põldude ristiku lõhn
Minu Eestimaa püsib minus ta keel ja ta kodune õhk
Minu Eestimaa püsib minus ta kutset ma eneses kuulen
Minu Eestimaa püsib minus ja kestab mu kasinas luules
Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades
kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais majades
Ja tulgu või halvadki ajad ei läheks ka ajades
kuni siin mind ükski veel vajab neis madalais
madalais majades
Этот текст прочитали 742 раз.