Püha isa, sinu juurde tulin ma,
et saaks andeks mõned patud.
Ma ei ole elus harjund pihtima,
kuid loodan, et mind pole päris unustatud.
Uu-uu, su kirikus kord oli hea ja soe,
kuid praegu see ei loe.
Kogu elu olen ainult põgenend,
teinud sada surmapattu.
Selle peale sa vaid risti ette lööd
ja sosistad, et oled täitsa uskumatu.
Uu-uu, su kirikust ei rahu leia ma,
pean jälle minema.
Ma olen maanteeröövel,
püüda tuult ei väljal saa.
Maanteeröövel olen ma.
Olen sündind tapja,
ainus, mille lõpuks saan,
on kuus jalga niisket maad.
Soolo:
Uu-uu, su kirikust ei rahu leia ma,
pean jälle minema.
Püha isa, ära vaata sedasi,
nagu mind sa kardaksid.
Sinu saatus määratud sai juba siis,
kui siia ilma sa sündisid.
Uu-uu, su kirikus vaid hulub jäine tuul,
ka sinu jaoks on rauas kuul.
Sest olen maanteeröövel,
püüda tuult ei väljal saa.
Maanteeröövel olen ma.
Olen sündind tapja,
ainus, mille lõpuks saan,
on kuus jalga niisket maad.