Veel pike paitab lainte varju
veel tuulte eest ei otsi varju
veel sdameis on soe kui suvepev
Kuid usu, mda kik leb
ja siis kui sgis on kes
vihm sinu aknale taob ja taob
kuni ta kaob ja vtab kaasa sind
Veel des sinu samme kuulen
veel avanevad palved suured
veel pimeduses niilab habras leek
Kuid usu, mda kik leb
ja kskord vsivad ked
mis seni hoidnud on seda tuld
avaneb muld ja vtab kaasa ta mind
Veel igatsusi hinges tuikab
veel unistuste luikgi huikab
veel kuskil krgel luigeparv on teel
Kuid usu, mda kik leb
ja saabub lahkumispev
siis mberringi on sdatalv
lume all ei enam erista sind
Ma suan pilvena sl
kus hbub paljude hl
ja tunnen, oleksin nagu muld
valge lind, mmmmm
Ma sinu laulusse kaon
Этот текст прочитали 278 раз.