Ta ronib välja varjendist ku arvab et on aeg
ja näeb et päike endist viisi särab taevalael
Las olla roiskund laipu täis tänavate perved
kui linnas pooled majad on veel täitsa terved
Juba on ta nädal aega linnas ringi käinud
ühtki elus inimest pole aga näinud
Ammu enne rünnakut kõik rahvas jooksis metsa
ja need kes linna j?id kõik viimseni said otsa
Kõik see tobe kila-kola mille rahvas kokku aand
mõne pommirünnakuga nüüd on tema omaks saand
Ta on nüüd võitja..
Mõnipäev ta istub tühja restorani maha
joob neid jooke mille jaoks enne polnud raha
Lakub nõnda palju et on silmadeni täis
ja äkki talle näib et kogu kõrts on rahvast täis
Siis ta heast meelest järjest veerand tundi röögib
loobib puruks lühtreid leti äärde öögib
tantsib kakleb naerab kuni peale tuleb uni
unustatud lapsepõlvest und näeb hommikuni
Ühes majas näeb ta äkki unelmate naist
surnud küll kuid ükstapuha ütleb talle vaist
ta tirib alla sukakest ta päästab lahti vöö
ja siis tuleb elu kõige ilgem armuöö
Ühe püstijäänud maja otsaseinale
ta maalib kümnemeetrise enese portree
Nii suurte tähtedega et neid näeks ka kaugelt möödasöitja
kirjutab ta pildi alla MINA OLEN VÖITJA
Lõpuks laseb õhku kaitseministeeriumi maja
ja oligi kõik tehtud mis teha oli vaja
Radioaktiivsuski on teinud oma töö
võitja paneb silmad sulgu saabub sõber öö
ta paneb silmad sulgu saabub sõber öööööööö