Seisan Pärnu rannas jalgupidi solgivees
Mul on kümme krooni portmonees ja kümme õlut sees
Ja irreaalne tulevik on ootamas mind ees
Seisan Pärnu rannas ja taipan alles nüüd et
Mu kohalviibimisel pole üldse mingit mõtet
Tuleb ilmselt kasutada eemaldumisvõtet
Võtan Pitsu ja sõidan Pitsundasse
Eestimaa saatus ei puutu minusse
Iialgi me maale ei maabu valget laeva
Keegi peale minu ei lõpeta mu vaeva
Võtan Pitsuga päikest lõunamaa taeva all
Pitsunda kohal siiamaani alles on osoon
Istun Musta mere kaldal klaasikese tshatshat joon
Põlve vastas armsa sõbra Pitsu niiske koon