Mees kõnnib tänaval, tuleb ja läheb.
Seisab ja vahib, ootab ja on.
Ei tea, kust jopi ta osta on saanud. Saapad on kallid.
Mütski on uus. Kodumaa minevik talle on võõras.
Olevik samuti. Keeli ei tunne. Luulet ei loe.
Reisind on vähe. Maitse on halb.
Naistega matslikult lävib.
Inimest esindab halvimast küljest.
Temale loota me rasketel hetkedel iial ei saa.
Mida sa kõnnid, oh mees,
kõndides väldid globaalseid probleeme?
Peida end ära, väldi end näitamast õues,
ära tee teistele häbi.