käin palja jalu lume peal
on juuni Alpides
ma aasal niidan maasikaid
ja laulan vaikides
linn kauguses seal sillerdab
ja inimesed sees
kui järvel rataslaeva peal
tellin veini vööri cafee's
sääl restorani ummikus
sööb hapniku fondüü
tean tõustes igal hommikul
end enam odavalt ei müü
on liuad klaasid laua peal
ja kellad tiksuvad
on tunne nagu täna küll
keegi ei surma saa
Этот текст прочитали 747 раз.